Tervitus kõigile!
Tean, et sellise intrigeeriva pealkirjaga püüan ma ilmselt palju lugejaid ning seepärast pean huvilistele kohe alguses ära ütlema, et numbritest ma ei räägi.
Küsimus ise on aga varjatult ja vähem varjatult siinsamas foorumis erinevate teemade all jällegi üles kerkinud. Seega tundsin, et oleks õige aeg paar sõna selle kohta kirja panna.
Elame ajal, kus raha on erinevate inimeste jaoks väga erineva tähendusega. Kuna minu puhul ei ole tegemist finantsinimesega, siis kogu jutt mis ma kirjutan ei peagi peegeldama Eesti majandust, maailma aktsiaturgusid või nafta hinda... mina räägin enda isiklikust vaatenurgast.
Küsimuse juurde... Palju maksab hea bänd? Sellele on lihtne vastus: Hea bänd maksab palju. Triviaalne? Aga nii see on... sõnad „hea“ ja „palju“ on ju niivõrd suhtelised sõnad, et teistmoodi ei saakski sellele küsimusele vastata. Nõudmised on erinevad ning rahalised võimalused samuti. Seega üritan hoopiski natuke lahti mõtestada mida üks „hea“ bänd teeb, et ta võib „palju“ raha küsida.
Olles ise rahvale tantsumuusikat pakkuva ansambli liige, siis tean, et mida kõrgemale kvaliteeti tõsta, siis seda pingelisemaks töö läheb. Kui meie ansambel on suutnud ennast publikule tõestada teatud headuses, siis ei ole enam tagasiteed... Sarnastel tulevastel üritustel me ei või enam teha kehvemini, sest tellitud on ju meid selle järgi, mida me varem oleme teinud. Ja ega me ei tahagi latti alla lasta. Vastupidi... pidevalt on suund ikkagi kõrgemale-kaugemale. Ühe koha peal seismajäämine oleks tagasiminek, seega progress (nii tehniline kui kunstiline) käib kogu aeg ja seega tõuseb ka kvaliteet. Iga asi nõuab aga investeeringuid ja seega tuleb tõsta järk-järgult ka honorari. Usun, et selline jutt kehtib iga endast lugupidava ansambli kohta. Vähemalt pulmaturul... ja sellest me siin foorumis ju räägime.
Iga tegija määrab enda teenusele hinna, sõltuvalt sellest millist teenust ta enda arvates pakub. Siinkohal on otsus täiesti subjektiivne ja seepärast ei tasu imestada miks mõni tegija küsib pealtnäha sarnasest tegijast väga erinevat hinda. Teenusepakkuja – olgu siis selleks ansambel või pulmaisa – tunneb ju ise kõige paremini enda kohta Eesti pulmaturul, teab oma võimeid ja enamasti teab oma kvaliteeditaset. Lisades siia juurde piisava tuntuse, siis võibki oma teenuse eest just sellist hinda küsida. Kusjuures, minu jaoks ei mängi tuntus siin mitte hinda tõstvat rolli, vaid pigem seda, et teada-tuntud inimene saab küsida enda teenuse eest õiglast hinda. Tundmatu tegija, kes on väga hea, võibju ka küsida, kui teda lihtsalt ei leita üles. Siin tuleb juba mängu lisaks turumajandusele ka reklaam.
Taaskord pealkirja juurde tagasi tulles, võiks nüüd öelda, et hea bänd maksab nii palju kui palju ta küsib. Jällegi lihtne. See otsus, kui palju üks või teine bänd oma teenuse eest raha küsib on ainult bändi enda teha. Tellijate otsutada on ainult see, kas sellise hinna eest ka seda bändi müüa saab. Ja kui saab, siis kui mitmele tellijale. Ja siit jõuangi uue teema juurde.
Olgem ausad, pillimäng on minu jaoks sissetulekuallikas. Hetkel ainuke, sest oma koolitöö ning ansamblimängu kõrvalt ei jõuaks ma teha mitte midagi muud. Usun, et nii on see paljudel muusikutel ning siit tuleb välja ka põhjus, miks peavad ka kunstiinimesed hakkama natukene ärimeesteks. Honorari suurus peab olema selline, mis rahuldaks teenusepakkuja vajadusi, samas peab see olema sellise suurusega, et tööd jätkuks optimaalselt. Seega ei saa ükski endast lugupidav ansambel mängida väga odavalt... ning samamoodi ei saa keskmiselt nõrgema kvaliteediga ansambel pakkuda enda teenust väga kallilt. Niimoodi lihtsalt ei oleks majanduslikult otstarbekas.
Aga teenuse sisu enda juurde ma ei olegi veel jõudnud. Ma oskan jällegi rääkida ainult enda vaatenurgast ja ma tean, et kõik teised ei pruugi sellega nõus olla. Minu jaoks on eesti pulmaturul kvaliteetne ansambel see, kes suudab aru saada, et pulm on sündmus, mis nõuab ansamblilt palju-palju rohkem kui lihtsalt hea pillimäng. Suurepäraseid muusikuid on Eestis väga palju, kuid väga vähe on ansambleid, kes teavad kuidas pakkuda enda teenust nii, et sellest jääks sobiv mulje. Ansambel ei ole pulmas staar, ansamblil on väga kindel roll: Pakkuda inimestele õigel ajahetkel õiget emotsiooni. Läbi enda teenuse loomulikult – läbi muusika! Kuid mitte ainult... Selleks on vaja vaadata üritust avarama pilguga, tunda (pulma)kombeid, osata näha asju ette – olla olemas selleks, et pidu tuleks suurepärane.
Ning küsimusele - palju maksab hea bänd? – vastaksin mina hoopiski nii. Hea bänd maksab õiglast hinda. Honorari suurus ei tohiks saada määravaks esmavalikul. Milleks on pulmad.ee-s kõik avalikustatud hinnad kustutatud? Just selle pärast, et inimene mõtleb tihti ratsionaalselt. Reastab ansamblid – kellest ta tihtilugu midagi ei tea – hinna järgi üles ja siis vaatab enda eelarvet. Minu jaoks on see täiesti vale lähenemine. Ansambli honorari suurus on pulmaeelarvest siiski üsna väike osa. Aga ansambli roll pulmapeo õnnestumisel on tihtilugu väga suur! Sama jutt kehtib ka pulmaisade, nende valimise ja honorari suuruse kohta. Minu isiklik soovitus on uurida tegija kohta infot, võimalusel saada kokku ning alles siis reastada sobivad kandidaadid honorari järgi üles. Kui sel siis enam mõtet on.
Ütlen siinkohal ka ära, et ansamblid kellest ma siin mõtteis räägin, on kõik need „tuntud“ ja vähem tuntud covereid mängivad pundid. Ma ei tahaks sõna võtta päriselt tuntud ja kuulsate ansamblite kohta, sest nende puhul on määravaks veel väga paljud nüansid ja selliste bändide honorar ja teenus ei mahu selle blogi piiridesse. Eetikakoodeks ja sobilik käitumine peaks kehtima loomulikult kõikidele ning tean, et kuulsate bändidega saab teha soovi korral suurepärase pulma. Aga suhtudes austusega Eesti muusikute kullavaramusse ei hakka noore mehena nende tegemiste kohta sõna võtma.
Tänud kõikidele kes viitsisid mu üllitise läbi lugeda. Ehk andis mu kirjatükk kellelegi mõtteid juurde!
Alati parimat soovides,
Ermo Leuska
