Pulma aastapäevad ehk pulmade aastapäevade nimetused

Virgo Jaani
Pulma aastapäevad ehk pulmade aastapäevade nimetused

Pulma aastapäevad ehk pulma aastapäevade nimetused.

Kindlasti on teil tekkinud küsimus, et kui me nüüd siis oleme olnud abielus juba x aastat, et kuidas seda pulma aastapäeva siis ka kutsutakse? Siin on teile üks võimalikest nimekirjadest. Võimalikest sellepärast, et nimekirja lõpuosa kohta on ka suurte kogemustega spetsialistidel väikeseid erimeelsusi, aga alguse suhtes on kõik enam - vähem ühtmeelt:

1. vatt
2. nahk
3. nisu
4. vaha
5. puu
6. küpress
7. vill
8. moon
9. fajanss
10. inglistina
11. korall
12. siid
13. maikelluke
14. seatina
15. kristall
16. safiir
17. roos
18. türkiis
19. kretong
20. portselan
21. opaal
22. pronks
23. berüll
24. atlas
25. hõbe 
26. nefriit
27. mahagonipuu
28. nikkel
29. samet
30. pärl
31. seemisnahk
32. vask
33. porfüür
34. merevaik
35. rubiin
36. musliin
37. paber
38. elavhõbe
39. krepp
40. smaragd
41. raud
42. pärlmutter
43. flanell
44. topaas
45. ülekullatud hõbe
46. lavendel
47. kasmiir
48. ametüst
49. seeder
50. kuld
51. kameelia
52. turmaliin
53. metskirsipuu
54. soobel
55. orhidee
56. lapi lasuriit
57. asalea
58. vaher
59. naarits 
60. teemant

Või äkki saad siit lisainfot?

Pulmad Eesti rahvakultuuris - lühike ülevaade.

Aasta siis oli 2002, üks esimesi blogisid (mis küll ei olnud originaalis minu kirjutatud) Pulmad.ee keskkonnas vist ja muutma ei pea miskit. Aga igasugused kombestiku kirjeldused on alati ajatud - hea lugemine ka 21. sajandil.

Lilleneiud ja pruutneitsid

Seda on ikka küsitud, et mis vahet on pruutneitsil ja lilleneiul ning mis on nende funktsioonid. Seega, natuke lähemalt, kes on pruutneitsi ja lilleneiu. Pruutneitsi

Näide Pulmalehest, kui teil tahtmine taha, aga palun ärge…

See lehekülg on kirjutatud inimestele, kes ei tea veel täpselt, mida võiks pulmalehele kirjutada või tahavad niisama hea kõhutäie naerda. Kõik pulmalised ühise katuse alla ! 

Pruudipärja mahamängimine (mitte viskamine, mängimine)

Üks tähtsamaid kombetalitusi vanade eestlaste pulmadel oli tanutamine ehk linutamine- naise peakatte (linik, rätik, müts., tanu) mõrsjale pähepanemine. See tähendab, et pruudil võeti pärg peast ja pandi tanu asemele.

Traditsioonid pulmades - lisaks juba kirjutatule

Traditsioonid pulmades - lisaks juba kirjutatule.Abielusõrmus.Sõrmuse sõrmepanek kuulub eestlaste pulmatavasse alles üsna lühikest aega, 19 sajandist. Algselt sai tseremoonialt sõrmuse sõrme ainult naine - see sümboliseeris tema kuulumist mehele. Hiljem on levinud sõrmuste vastastikune sõrmepanek.Abielusõrmust kantakse Eestis paremas käes ja enamasti on tegu ilma kivita kitsama või laiema kuldsõrmusega.